Majapidamis- ja hooldustööd, mida me tihti ära unustame

Seoses hiljutise vahejuhtumiga, millest kirjutasin oma viimases postituses, olen hakanud mõtlema ja juurdlema selle üle, milliseid teisi majapidamistöid ja regulaarseid hooldusi ma senimaani teha olen unustanud. Tegin endale väikese nimekirja ja jagan seda nüüd ka teiega. Tuleb välja, et lisaks torustikule, elektrisüsteemidele on ühes majapidamises palju muud, mida regulaarne hooldamine töökorras hoiab ning ootamatute rikete ohtu vähendab. Millised on oluliseimad hooldustööd, mida plaanin edaspidi oma kodus regulaarselt läbi viia?

Vihmaveerennide ja -torude regulaarne puhastus

Tuleb välja, et vihmaveesüsteemide puhastamine on vajalik töö, mida tuleb teha vähemalt 2 korda aastas, soovituslikult kevadel ja sügisel. Miks? Esiteks ei ole talvel hea vihmaveesüsteeme puhastada, sest vesi ju jäätub. Veerennide puhastamine sügisel aitab aga vältida renni lõhki jäätumist talvel. Seega, kel pole mahti veerennide puhastamisega 2 korda aastas tegeleda, peaks seda tegema vähemalt kord aastas sügisel. 

Vihmaveesüsteem on oluline, kuna kaitseb maja välisseinu veekahjustuse eest. Vihmaveesüsteemi torudesse koguneb palju orgaanilist prahti nagu lehed, oksapuru, muld ja sammal. Ummistuse tekke korral ei saa vihma- ning sulavesi katuselt vabalt alla voolata ning võib tekitada katuselekkeid, seinade hallitust või katuseäärte mädanemist. Kindlasti ei soovi ükski majaomanik endale sääraseid probleeme. Vihmaveesüsteemi on võimalik puhastada ise või palgata professionaalid seda tegema. 

Korstnate puhastamine

Kortsnaid on mõistlik puhastada kord aastas või tihedamini, olenevalt sellest, kui tihti on korsten kasutuses. Korstnapühkimisest ei tea mina isiklikult midagi ning seetõttu plaanin kindlasti palgata kutselise korstnapühkija. Lisaks annab kutseline korstnapühkija oma kliendile peale tööde lõpetamist akti, mille põhjal saab vajadusel tõestada, et maja küttesüsteeme on regulaarselt hooldatud. See on eriti oluline siis, kui plaanid tulevikus maja maha müüa, välja üürida, vms. Aga miks neid korstnaid siis puhastama või pühkima peab? Esiteks aitab korstna regulaarne puhastamine hoida ära tahma süttimise ohtu korstnas. Paljud inimesed ilmselt ei teagi, et tulekahju võib alguse saada ka küttesüsteemidest ja just hooldamata jäänud korstnatest. Seega on korstnate pühkimine oluline osa maja tuleohutuse tagamiseks. 

Ventilatsioonisüsteemi hooldamine ja puhastamine

Jälle üks asi, mille peale ma senimaani mõelnud ei ole, kuid tuleb välja, et Eesti Tuleohutuse seaduse järgi on ventilatsiooni puhastamine lausa kohustuslik. Ilmselt polnud ma sellest kuulnud, kuna korteriühistud tegelevad nende asjadega ise ja oma uues kodus olen ma elanud alla kahe aasta. Igatahes, viimane aeg endale need asjad selgeks teha. Õnneks pole ventilatsiooni puhastamine siiski iga aastane tegevus, seega ühtegi seadust ma veel rikkunud ei ole. Esmapilgul võib ventilatsiooni puhastamine tunduda täiesti ebavajaliku tegevusena, sest lõppude lõpuks on seal ju ainult õhk. Ometigi see pole nii. Aastate jooksul koguneb ventilatsioonitorudesse tolm ja muu tuleohtlik materjal, mis tähendab seda, et tulekahju korral levib ventilatsioonitorustiku kaudu tuli välkkiirusel edasi kogu hoonesse.

Akende-uste reguleerimine ja tihendite vahetamine

Ka aknad ja uksed vajavad pidevalt jälgimist ja hoolt. Enne talve tuleks kontrollida akende tihendite puhtust ja korrasolu ning reguleerida ja õlitada sulused. Seda tuleks teha vähemalt kord aastast enne külmade ilmade tulekut, et tagada mugav akende kasutamine kogu jahedama perioodi vältel. Üldiselt on uute akende tihendid ilmastikukindlad, kuid ükski asi pole igavene ning nii tulekski tihendeid vähemalt kord aastas kontrollida. Tavalise aknahooldusega peaks igaüks ise hakkama saama, kuid akende reguleerimisega, tihendite vahetamise või muude akna toimimist mõjutavate töödega on teine lugu. Need peaks kindlasti jääma professionaalsete spetsialistide teha.